Vitamiinid värsketes marjades ja puuviljades

Vitamiinid värsketes marjades ja puuviljades

Mõeldes suvele tekib kujutlus päikesest, puhkusest ning maitsvatest värsketest marjadest, puu- ja köögiviljadest. Imeline tunne on minna kodus kasvuhoonesse või rõdule ning ampsata midagi värsket, olgu selleks tillivars või mõnus punane tomat. Jalutades turul ringi ja vaadates ilusaid suuri maasikaid või mureleid, tuleb tahes tahtmata soov neid maitsta.

 

Mis on marjades peale meeldiva maitse ning hea väljanägemise veel lisaks? Erinevad vitamiinid ja mineraalained, mida saab teada marjade värvusest.

 Kollased ja oranžid sisaldavad kõige rohkem karotenoide, mis annavad ka marjadele nende iseloomuliku värvuse. Näiteks annab maisile kollase värvuse karotenoid nimega luteiin. Karotenoidid aitavad tugevdada südant, tugevdavad immuunsüsteemi ning luteiin parandab silmanägemist. Tuntumad värvi esindajad on porgand, astelpajumarjad ning kibuvitsamarjad.

Astelpajumarju kutsutakse C-vitamiini pommideks. Astelpajul on immuunsüsteemi ning südant tugevdav toime.

Kibuvitsamarjades on palju rohkem C-vitamiini, kui kõigis teistes marjades. Lisaks leidub ka A-vitamiini ning kaaliumi. Süües kibuvitsamarju saab ennetada külmetushaigusi ning parandada seedekulgla tööd.

 Punased, lillad ja sinised sisaldavad kõige rohkem flavanoide. Mida tumedamad on marjad, seda rohkem nad sisaldavad flavanoide. Need annavad põletikuvastase ning immuunsust tugevdava toime. Esindajateks on maasikad, punased sõstrad, jõhvikad, pohlad, mustikad ning mustad sõstrad.

Maasikad sisaldavad enim rauda, mille poolest sobivad nad inimestele, kel on probleeme verega. Kuid maasikad võivad kahjuks ka marjadest kõige sagedamini tekitada allergiaid.

Sõstardest on kõige suurema C-vitamiini sisaldusega mustad sõstrad. Mustad sõstrad sisaldavad näiteks kaks korda rohkem C-vitamiini kui maasikad. Nii punastel kui mustades sõstardes on palju kiudaineid, mis on head seedimisele.

Mustikad sisaldavad C-vitamiini, kiudaineid ja antioksüdante. Mustikad aitavad kaasa heale silmanägemisele, lisaks on väga head põletikuvastaste protsesside tõrjujad nii limaskestadel kui ka seedeelundites.

Pohlad sisaldavad bensoehapet, millel on mikroobidevastane toime, tänu sellele säilivad ka pohlahoidised väga hästi.

 Rohelise värvuse annab marjadele klorofüll. Rohelise värvusega marjades on mineraalainetest kõige rohkem kaaliumi ja magneesiumi. Esindajateks on erinevad kapsad, herned ja kurgid.

 

Mis juhtub marjadega kui neid töödelda?

Kõige parem on marju süüa värsketena ja kohe peale korjamist, kuna siis pole jõudnud veel lagunemisprotsessid alata. Lagunemiseprotsessi käigus tekib eelkõige suur vitamiinikadu. Üldjuhul kõige suurema vitamiinikaoga protsess on kuumutamine.

Kõige parem viis säilitada marju, kaotmata suures kogusess vitamiine, on külmutamine. Teine viis kuidas säilitada vähese kaoga, on panna äsjatükeldatud, võimalikult värsked japigem suuremate tükkidena vähesesse kogusesse keeva vette ja keeta võimalikult lühiajaliselt ning kasutada ka ära keeduleem.

 

Suvi jätkub ning järgemööda valmivad vitamiinirikkad aia- ning metsaannid – punased, kollased, sinised ja muud värvi. Kõik pungil väärtuslikest vitamiinidest. Metsas ja aias ringi käies ampsa siit ja ampsa sealt – nii ammutad väärtuslikke vitamiine maksimaalses koguses. Mida aga süüa ei jaksa, säilita talveks!

Vitamiinirikast suve!

 

Ketter Ross
farmatseut

Foto: birgitvisuals.com
Soeng ja meik: Hurmi Krikk