TASAKAAL TOIDULAUAL

Mida süüa, et olla terve ja rõõmus?
Tänapäeva maailmas, kus info- ja kaubaküllust on järjest rohkem, on valikute tegemine samuti keerulisem. Järgnevalt lihtne ja lühike spikker selleks, et osata teha igapäevaselt tervislikumaid valikuid oma toidulaual ning anda seeläbi oma kehale rohkem vajalikke toitaineid, mineraale ja vitamiine.

 

TASAKAAL TOIDULAUAL

Mida süüa, et olla terve ja rõõmus?
Tänapäeva maailmas, kus info- ja kaubaküllust on järjest rohkem, on valikute tegemine samuti keerulisem. Järgnevalt lihtne ja lühike spikker selleks, et osata teha igapäevaselt tervislikumaid valikuid oma toidulaual ning anda seeläbi oma kehale rohkem vajalikke toitaineid, mineraale ja vitamiine.

 

KÖÖGIVILJAD

Köögiviljad peaksid hõivama kõige suurema osa meie päevasest toidukogusest. Köögiviljade maailm on rikkalik ja värviline, tulvil meie keha jaoks olulisi fütotoitaineid, kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Söö võimalikult hooajalisi köögivilju, osa neist kindlasti ka toorelt. Kui kuumutad, siis ainult nii palju, et köögiviljad jääksid hamba all mõnusalt krõmpsuma.

Ära unusta vähemalt mõnel korral nädalas lisamast oma menüüsse ka kaunvilju, mis on köögiviljadest kõige valgurikkamad. Hernekreem, hummus, läätsehautis, oasalat – lase fantaasial lennata ja katseta erinevate retseptidega!

 

PUUVILJAD JA MARJAD

Söö iga päev puuvilju ja marju, soovitavalt hommikusöögilisandina ja vahepaladeks.
Jäta poes ostukorvist välja siirupid, kompotid, moosid ja mahlad, kuna need on reeglina väga kõrge suhkrusisaldusega.
Alati on tervislikum süüa värskeid ja töötlemata puuvilju ja marju. Kodumaised marjad nagu mustsõstar, astelpaju, mustikas, tikker, pohl, jõhvikas jne on tõelised supermarjad – kas teadsid, et näiteks mustsõstardes on kaks korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis? Lisa marju ja puuvilju näiteks pudrule, smuutile, maitsestamata jogurtile või tee ise maitsvat sorbetti.

 

TÄISTERAVILI

Teravilja puhul eelista alati täisteravilja, kus on alles jäänud kasulikud kiudained ning vitamiinid-mineraalid.
Nn. tavalise nisujahu asemel eelista täisteranisu- või speltajahu, pastat valides otsusta samuti täisterapasta kasuks.
Saia või sepiku asemel on tervislikum süüa 100% rukkileiba (pane tähele, et must leib ei tähenda alati sajaprotsendilist rukkileiba – poes tasub tähelepanu pöörata ka tootele märgitud koostisele). Tavaliste kaerahelveste asemel vali täisterakaerahelbed ning valge riisi asemel täisterariis.
Need on igapäevased väikesed, kuid väga positiivsed muutused, mille eest keha on meile tänulik. Lisaks nisule, rukkile ja kaerale on meie toidulaual tuntumateks teraviljadeks veel oder, tatar ja hirss. Viimasel ajal on järjest populaarsemad ka kinoa ja amarant, suurepärase toiteväärtusega seemned.

 

PIIMATOOTED

Piimatoodetega liialdada ei tasu ning alati vali suhkruvaba toode – maitsestatud jogurtite, kohupiimakreemide,
kodujuustude jne asemel pane toidukorvi maitsestamata variant ning lisa ise soovi korral seemneid, marju või puuvilju. Hapendatud piimatooted sisaldavad soolestiku mikrofloorale kasulikke piimhappebaktereid – head valikud on maitsestamata jogurt, keefir, pett, hapupiim.

 

KALA, MUNA, LIHA

Kord päevas peaks menüüsse kuuluma kvaliteetne valguallikas kala, liha või muna näol. Siin aga tasub pöörata erilist tähelepanule toidu päritolule ning võimalusel valida mahe ja kodumaine toode. Kala võiks menüüsse sattuda tihedamini kui liha ning meeles tasub pidada ka nn. peopesareeglit – kala- või lihatükk olgu nii suur, kui on sinu käelaba. Veganitel kindlustab kõrgekvaliteedilise valgu kaun- ja teravilja kombrineerimine.

 

RASVAD

Rasvad on meie keha jaoks väga olulised: nad võtavad osa kasvuprotsessi reguleerimisest, kuuluvad kõikide kuded ja rakkude koostisesse, ilma rasvata ei tööta hormoonid ega imendu rasvlahustuvad vitamiinid jne. Kuid seejuures peavad erinevad rasvad meie kehas olema harmoonilises tasakaalus, peame toidust saama nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Küllastunud rasvhapete allikaks on lisaks piimatoodetele, lihale ja munale ka kookosrasv, mis sobib suurepäraselt kuumtöötlemiseks st praadimiseks ja küpsetamiseks. Küllastumata rasvhappeid (oomega-3,-6 ja -9) saame eelkõige avokaadost ja oliividest, kalast, külmpressitud salatiõlidest, pähklitest, mandlitest ja seemnetest.

 

VESI

Vee joomine kipub tihti ununema, kuid vesi on meie organismile väga oluline – iga rakk meie kehas vajab vett, vesi aitab toitainetel ja vitamiinidel imenduda ning viib organismist välja mürkained. Päeva jooksul soovitatakse tarbida u. 30ml vedelikku kehakilogrammi kohta, u. 20% sellest saame toiduga. Eelista kvaliteetset joogivett ning ära joo seda toidu kõrvale, vaid enne söögikorda või vahepala. Tasub meelde jätta ka see, et kohv ei lähe tarbitava vedelikuna arvesse, kuna viib kehast hoopis vedelikku välja.

 

TASAKAAL

Lisaks sellele, mida me sööme, on tähtis ka see, millal me sööme. Et tunneksime energiat kogu päeva vältel ning meie veresuhkur oleks tasakaalus, peaksime sööma vähemalt viis korda päevas – kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.

Tasakaal on oluline mitte ainult toidulaual, vaid ka elus tervikuna. Ära unusta mõõdukat füüsilist koormust, värskes õhus viibimist ja puhkust ning aeg-ajalt vaata oma elule otsa, heatahtlikult analüüsiva pilguga.

 

Sulle tervet ja rõõmsat elu soovides,
Eva

 

Eva Kumpas
toitumisnõustaja, holistic health coach
NUTRISOPHY

Eva Kumpas

 

 

 

 

 

 

 

 

Fotod: Kristi Mägi