PÄIKESEVITAMIIN

Küllap oleme pea kõik kuulnud D-vitamiini olulisusest ning teame, et saame seda päikeselt ja kindlasti võiks seda meie kehas rohkem olla. Ühest küljest tundub, et infot sel teemal on palju, teisest küljest on mitmed minu juurde jõudnud kliendid hiljuti küsinud, et miks meil on paljuräägitud D-vitamiini organismis vaja. Allpool püüan sellest imevitamiinist ja tema omadustest ülevaate teha.

PÄIKESEVITAMIIN

Küllap oleme pea kõik kuulnud D-vitamiini olulisusest ning teame, et saame seda päikeselt ja kindlasti võiks seda meie kehas rohkem olla. Ühest küljest tundub, et infot sel teemal on palju, teisest küljest on mitmed minu juurde jõudnud kliendid hiljuti küsinud, et miks meil on paljuräägitud D-vitamiini organismis vaja. Allpool püüan sellest imevitamiinist ja tema omadustest ülevaate teha.

MIS ON D-VITAMIIN JA MIKS ME TEDA VAJAME?

Huvitava faktina tasub alustuseks ära märkida, et D-vitamiin ei olegi tegelikult vitamiin – tegu on hormooniga, mida keha on ise võimeline teatud tingimustel tootma ning millel on palju eri vorme, levinumad neist D2- ja D3-vitamiin.

Kõige tuntum on vast D-vitamiini roll kaltsiumi ainevahetuse reguleerijana organismis. Kui meil on kehas liiga vähe D-vitamiini, on keha varustatus kaltsiumiga häiritud ning tulemuseks on probleemid luutihedusega, hammaste tugevusega, lihaste funktsioneerimisega – osteoporoos, rahhiit, kukkumised ja luumurrud on mõned tervisemuredest, mida D-vitamiini vaegus võib kaasa tuua. Päikeselisemates piirkondades esineb nimetatud terviseprobleeme tunduvalt harvem kui meie laiuskraadidel.

Just luu ainevahetushaigusest rahhiidist sai alguse selle imevitamiini avastamine. Esimesed seosed luude tugevuse ja päikesevalguse vahel tõi välja Poola arst Sniadecki 1840.aastal. Ta leidis nimelt, et Varssavi kitsaste tänavatega ja ülerahvastatud töölispiirkondades kasvavatel lastel esines oluliselt rohkem rahhiiti võrreldes maapiirkondades elavate eakaaslastega ning arvas, et põhjuseks võib olla päikesevalgusele ligipääs. Sel ajal ei pööratud dr. Sniadecki avastusele suuremat tähelepanu – tundus võimatu, et päikesel võiks meie skeletiga midagi tegemist olla. 19.sajandi lõpuks täheldati aga luude arenguhäireid juba enam kui 90% Euroopa linnades elavatest lastest. 1918.aastal avastas sir Edward Mellanby, et lisaks päikesevalgusele mõjub rahhiidi puhul hästi kalamaksaõli lisamine toidule ning mõned aastad hiljem tehtigi kindlaks rasvlahustuv aine, mis nimetati D-vitamiiniks.

Veel üks oluline avastus D-vitamiiniga seoses tehti 1979.aastal. Leiti, et D-vitamiini retseptorid paiknevad kehas lisaks kaltsiumi ainevahetusega seotud punktidele veel seedetraktis, luudes ja neerudes. Siit sai alguse mõte, et D-vitamiini puudus võib olla põhjuseks veel paljudele terviseprobleemidele, mis ei ole otseselt luustikuga seotud.

Tänapäeval teame, et lisaks tugevatele luudele ja hammastele on meil D-vitamiini vaja pea kõigi füsioloogiliste protsesside jaoks kehas. D-vitamiinil on põletikuvastane efekt, ta toetab immuunsüsteemi ning reguleerib insuliini tootmist. Läbi selle kaitseb ta meid kõrge vererõhu, vähi, autoimmuunsete haiguste ja põletike eest, toetab vere hüübimist ja südametegevust ning vähendab diabeediriski. D-vitamiini puudusega on seotud paljusid tänapäeval levinud haiguseid nagu osteoporoos, südame-veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, diabeet, autoimmuunsed haigused, hulgiskleroos, reumatoidartriit, podagra, Parkinsoni tõbi, depressioon, Alzheimeri tõbi, psoriaas, mtimed vähitüübid (sh rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähk) jne.

Seega, optimaalne D-vitamiini tase organismis on meile ääretult vajalik, et ennetada ja leevendada tõsiseid terviseprobleeme ning tunda end oma kehas hästi.

 

MEIE PEAMISED D-VITAMIINI ALLIKAD

Kahjuks ei saa me iseenda heaks läbi igapäevaste toiduvalikute palju ära teha, sest toite, mis seda olulist vitamiini sisaldaksid, on äärmiselt vähe. Parimateks allikateks nende väheste hulgas on rasvane kala (makrell, lõhe, sardiinid, heeringas), munad, maks ja shiitake seened. On ka tooteid, millele tootmisprotsessi käigus D-vitamiini lisatakse (´30-ndate Ameerika Ühendriikides mindi sellega veidi hoogu ja lisati D-vitamiini muuhulgas nii maapähklivõile kui ka õllele). Eestis võib leida peamiselt D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid.

Umbes 90% vajalikust päevasest D-vitamiini hulgast peaks tootma meie keha vastuseks päikeselt saadavale UV-kiirgusele. Päikesevalguse hulk aga, mida keha vajab D-vitamiini tootmiseks, varieerub palju ning oleneb elupaigast, aastaajast, nahatüübist, kellaajast, õhusaastatusest, vanusest jne. Meie laiuskraadidel on vähetõenäoline, et saame piisavalt päikesevalgust ning keha suudab D-vitamiini taseme adekvaatse hoida. Lisaks suurendab otsese päikesevalguse käes ilma kaistekreemita viibimine ka nahavähi tekkeriski.

Seega, kuna toidus sisalduvale D-vitamiinile lootma jääda ei saa ja päikesevalgust napib, on kolmandaks D-vitamiini allikas kvaliteetne D-vitamiini toidulisand, mis meie kliimas on asendamatu.

 

KUI PALJU ON PIISAV?

Üldiselt arvatakse, et u.20 min päikesevalguse käes viibimist päevas peaks olema piisav, et keha toodaks vajaliku annuse D-vitamiini. Seda aga sellisel juhul, kui sinu D-vitamiini tase organismis on juba eelnevalt heal tasemel. Kui elame 37. laiuskraadist kõrgemal (Eesti puhul 59.-ndal), jääb päikesest talveperioodil kindlasti väheks. Mida kaugemal ekvaatorist, seda kauem peaksime oleme päikesevalguse käes, et piisaval hulgal D-vitamiini toota.

Tänapäeval peetakse optimaalseks D vitamiini hulgaks veres 75 – 80nmol/l ning vajalikuks päevanormiks Eesti riiklike toitumissoovituste põhjal on täiskasvanul 400 iu-d (iu = international unit ehk rahvusvaheline ühik, ka rü). Sama kogus kajastub ka Põhjamaade toitumissoovitustes, USA-s on koguseks 600 iu-d. Siinkohal on arvamusi väga erinevaid ning tihti leitakse, et need arvud on meie laiuskraadil talveperioodil kindlasti liiga madalad.

Toidulisandite puhul tasub suurte D-vitamiini koguste puhul siiski ettevaatlik olla, kuna liigne D-vitamiin ei ole meile samuti hea. Pole leidnud tõestust, et päikese käes viibimine oleks kunagi D-vitamiini mürgistuse kaasa toonud ning ka toidust saadava D-vitamiini hulga tõttu on see ebatõenäoline, kuid enne toidulisandi võtmist oleks hea teha eelnevalt vereanalüüsiga kindlaks D-vitamiini tase organismis ning pidada nõu oma perearsti või usaldusväärse toitumisnõustajaga.

Formula Vitale tootevalikust sisaldavad enim D-vitamiini Kids+ CALCI, Active Man+, Woman+, Neuro+ ja Pregna+ Baby.

Päikeselist elu soovides,
Eva

 

Eva Kumpas
toitumisnõustaja, holistic health coach
NUTRISOPHY

 

Eva Kumpas

 

 

 

 

 

 

Kasutatud artiklit „A Short Circular History of Vitamin D from its Discovery to its Effects“, Mary Norval

Foto: www.pixabay.com