Oomega-3-rasvhapete olulisus raseduse ajal

Oomega-3-rasvhapete olulisus raseduse ajal

Kindlasti on kõik rasedad teadlikud sellest, kui palju mõjutab nende igapäevane tegevus loodet ning loote arengut. Lisaks peaksid ka naised olema teadlikud, et sellest hetkest kui hakkab kasvama väike ilmaime, hakkab naise keha tegema topelt tööd.

Ühest küljest on naise keha teatud vanuses valmis selliseks normaalseks protsessiks, kuid teisest küljest on toimuvad muutused nii hormonaalselt kui ka bioloogiliselt väga suured. Hormonaalsed muutused aitavad ema kehal ette valmistada võimalikult kaitsev ja arengut kindlustav keskkond. Seega, kui keha pole saanud ettevalmistuda või piisavalt varusid koguda, läheb muutustega harjumiseks kauem aega. Kõige rohkem muutusi kehas ning nendega harjumine toimub raseduse esimese 4 kuu jooksul.

Raseduse ajal suureneb ka päevane toitumisvajadus. Sellest tulenevalt tuleb jälgida, milline on toidulaud, et kaetud saaks nii ema enda vajadused kui ka areneva loote vajadused. Loode saab vajaliku koguse oomega-3-rasvhappeid emalt. Seega raseda naise toidulaust oleneb palju, kuidas loode areneb.

Oomega-3-rasvhapped osalevad loote arenemises aidates kaasa normaalsele aju ja nägemise arengule. Keha moodustab oomega-3 rasvhapetest ise EPA-d ja DHA-d. DHA on aju üks peamisi ehitusmaterjale, seega piisav kogus toetab aju õiget arengut. DHA kogus lootel suureneb raseduse viimasel kolmel kuul, eriti ajus ning silma võrkkestas. Oluline on teada, et oomega-3-rasvhapete defitsiit võib soodustada lastel ka allergiate teket.

Oomega-3-rasvhapped ja oomega-6-rasvhapped on asendamatud rasvhapped organismis, kuna keha ei tooda seda ise, vaid keha saab seda läbi toidu. Nende kahe puhul tuleb eriti jälgida õiget vahekorda, et vältida põletike teket ning hoida oma immuunsüsteemi tugevana. Ideaalne vahekord oleks 1:1-le, kuid tänapäeva elus, kus sööme väga palju töödeldud toiduaineid, on see suhe nihkunud 16:1-le (16 osa oomega-6-rasvhappeid ja 1 osa oomega-3-rasvhappeid). Seega tuleks väga jälgida, kust ammutada rohkem just oomega-3 rasvhappeid.

Oomega-3-rasvhapete saamise allikas on peamiselt rasvased kalad, näiteks lõhe ja heeringas. Kõige rohkem oomega-3-rasvhapet on õlidest linaseemneõlis ning oliivõlis. Erinevate õlide puhul tuleks jälgida, kuidas neist saada kõige rohkem kätte oomega-3-rasvhappeid. Näiteks külmpressitud linaõli ei tohiks kuumutada, kuna oomega-3-rasvhappeid kuumutades tekib keemiline reaktsioon, oksüdeerumine, ning selle protsessi käigus tekivad toksilised oksüdatsiooniproduktid. Lisaks leidub ka oomega-3 rasvhapet seemnetes, näiteks chia-, kõrvitsa- ja linaseemnetes.

 

Tervislikku ja ilusat beebiootust!

 

Ketter Ross
farmatseut

Foto: birgitvisuals.com
Soeng ja meik: Hurmi Krikk