Mis aitaks immuunsüsteemi tugevana hoida?

Et suvel laetud sisemised akud ka sügisel täis oleksid, on tähtis piisavalt puhata, süüa tasakaalustatult ja olla füüsiliselt aktiivne. Immuunsüsteemi tugevdamiseks ja energiavarude täiendamiseks tulevad appi toidulisandid.

Mis aitaks immuunsüsteemi tugevana hoida?

1. Puhka piisavalt

Hea ja kvaliteetse une jaoks saab ise palju ära teha. Täiskasvanu peab igal öösel magama 7–9 tundi. Kuna inimestel on välja kujunenud une-ärkveloleku rütm, siis tasub seda järgida ja minna alati samal ajal magama. Juhul kui nädala sees jääb uneaega napiks, tuleb nädala lõpus välja puhata, muidu tekib unevõlg, mis suurendab stressihormooni kortisooli tootmist. Mida rutem unevõlg tasuda, seda tervislikum.

Kuna kolmandik meie elust möödub magamistoas, peaks sinna investeerima palju rohkem kui külalistetuppa. Esmalt tuleks veenduda, et väljapuhkamiseks on loodud võimalikult mugavad tingimused: ruum ei ole liiga jahe ega palav, õhk on värske ning tänavavalgustus, päike või müra ei häiri und. Asjatundjad soovitavad hoida magamistoas võimalikult vähe segavaid esemeid, seepärast jäägu teler ning raamatud kabinetti ja elutuppa. Kehale sobiv madrats, padi ja tekk on väljapuhkamise eeldused. Paremaks uinumiseks on õhtuti kasulik süüa kerget valgurikast toitu, kuid mitte minna magama täis kõhuga, sest seedesüsteem vajab samuti puhkust.

2. Toitu tervislikult

Õige toitumine võib enesetunnet mõjutada uskumatult palju. Ideaalis peab inimene sööma päevas kolm korda sooja toitu, lisaks kaks vahepala. Kui keha ei saa kolme-nelja tunni tagant midagi süüa, võib veresuhkru tase langeda, mis ütleb kehale, et käes on kriis. Keha vajab energiataseme hoidmiseks ja veresuhkru taseme järsu languse ennetamiseks valke. Valgud hoiavad kõhu kaua täis ja annavad energiat. Hea valgurikas valik on näiteks munaroad.

Menüüs võiks suurendada roheliste lehtköögiviljade osakaalu. Näiteks lisada neid hommikusöögile, lõunapausisalatile või õhtusöögile. Rohelised lehtköögiviljad on väga kasulikud, neis leidub ohtralt vitamiine ja mineraalaineid.

3. Tugevda end vitamiinidega

Vitamiinidega tuleb Eesti kliimas ennast turgutama hakata juba oktoobris-novembris. Kasulik on võtta polüvitamiine, sest need sisaldavad hästi tasakaalustatud vahekorras vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente, mis katavad igapäevase soovitusliku vitamiinide ja mineraalainete vajaduse. Välja on töötatud vitamiinikomplekse, mis arvestavad meeste, naiste, laste ja vanemate inimeste eripärasid.

Sügisel võiks täiendavalt võtta preparaate, mis sisaldavad immuunsüsteemile vajalikke aineid, naguA-, C- ja E-vitamiin ning tsink ja seleen.

Turgutamiseks sobivad punase päevakübara preparaadid. Neid võib kasutada kolme-neljanädalaste kuuridena.

Lastel ja täiskasvanutel, kellel on nõrk immuunsüsteem ja kes kergemini haigestuvad, võib abi ollaprobiootikumidest. Need on seedetraktis leiduvad kasulikud bakterid, kellel on elutähtis roll seedetegevuses ja immuunsüsteemi töös.

Tugev antioksüdant on greibiseemneekstrakt. Greibikoores ja -seemnetes leidub tugeva toimega antimikroobseid aineid, mis on efektiivsuselt võrreldavad isegi sünteetiliste antibiootikumidega. Neid tuntakse bioflavonoididena, mille märkimisväärne omadus on võime ka üliväikeses koguses hävitada haigustekitajaid – baktereid, seeni ja viirusi. Greibiseemneekstrakt võib mõjutada mõne retseptiravimi toimet, seepärast tuleks enne nende võtmist kindlasti apteekriga konsulteerida. Külmetuse korral tuleks võtta kolm korda päevas 15 tilka ekstrakti lahjendatuna vees või apelsinimahlas.

Apteekides on saadaval Apilak – amm-mesilaste ülalõuanäärmete eritis, nn mesilasema toitepiim. Apilak on bioloogiline stimulaator, millel on toniseeriv, troofiline ja antispastiline toime. Täiskasvanu võib seda manustada 10 mg kolm korda ööpäevas keele alla. Ravi kestab 10–15 päeva.

Paljud inimesed söövad viiruste leviku ajal küüslauku. See on hea, sest küüslauk on looduslik antibiootikum, vitamiinide, mineraalainete ja flavonoidide kompleks. Küüslauk aitab tugevdada organismi kaitsevõimet. Küüslaugul on verd vedeldav toime, seepärast peavad need, kellel on probleem vere hüübimisega, sööma seda ettevaatusega või üldse sellest loobuma. Kes pelgab küüslagu lõhna, sellele sobivad lõhnatud kapslid, tabletid või tinktuur.

  • Astelpaju toime on seotud viljades sisalduvate arvukate vitamiinide, mineraalainete ja orgaaniliste hapetega. Astelpajuõlis leiduvad antioksüdandid aitavad vältida rasvhapete oksüdeerumist organismis, mida tekitavad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid, stress ning viirus- ja bakteriaalsed haigused. Müügil on astelpajusiirupid, -mahlad, -õlid ja -kapslid.
  • C-vitamiin, tuntud ka kui askorbiinhape, on antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide tekitatavaid rakukahjustusi ja tugevdab immuunsüsteemi. Arvatakse, et inimesed, kes söövad rohkem C-vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Saadaval on eri suurusega tabletid, dražeed või lahustuvad tabletid.
  • Tsinki on vaja sadakonna ensüümi aktiveerimiseks. Tsink reguleerib immuunsust, osaleb organismi hormoonide sünteesimises. Esimene tundemärk tsingipuudusest on kriimustuste ja haavade aeglane paranemine.
  • Seleen on antioksüdant, mis kaitseb organismi oksüdatiivset stressi põhjustavate osakeste ehk teisisõnu vabade radikaalide tekitatavate kahjustuste eest. Vabade radikaalide rohkus nõrgendab immuunsüsteemi ning põhjustab enneaegset vananemist. Seleenikogusest organismis sõltub, kas viirushaiguste perioodil üldse haigestutakse ning kui raskelt haigust põetakse. Samuti kaitseb seleen raskemetallide toksilise toime eest.
  • D-vitamiinil on väga kaalukas roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonis. D-vitamiini vaeguse korral väheneb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu organism ei suuda end piisavalt kaltsiumiga varustada. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVBkiirte toimel, ent kuna Eestis on rohkem päikest vaid 3–4 kuul aastas, ei piisa sellest vajaliku koguse D-vitamiini sünteesimiseks. Seetõttu on Eesti kliimas vaja D-vitamiini täiendavalt võtta aastaringselt.
  • Guaraana, ženšenn ja kuldjuur aitavad turgutada keha ja vaimu, vähendavad väsimustunnet, kuid ei sobi pikaaegseks kasutamiseks, vaid ainult lühikeseks kuuriks. Kõrge vererõhu ja kõrge silma siserõhuga inimesed peavad neid ettevaatusega tarvitama.

4. Liigu või tee tervisesporti

Igapäevane liikumine või tervisespordiga tegelemine annab hea enesetunde ja erksama oleku. Treenima asuja ei tohi unustada õiget toitumist ja taastumise abivahendeid. Lisaks tuleks üle vaadata, et tavasöök kataks päevase kulutatud energiahulga ning sisaldaks õiges proportsioonis põhilisi toitaineid: valke, süsivesikuid ja rasvu.

Toidulisandite eripära võrreldes tavatoiduga on see, et need on kontsentreeritud kujul ning imenduvad organismis kiiremini, võimaldades nõnda treeningukoormusest rutem taastuda.

Sporti tehes on oluline, et keha saaks piisavalt magneesiumi. Magneesiumist sõltub energia tootmine rakkudes, nukleiinhapete ja valkude süntees, südamelihase ja vereringe töö, süsivesikute ainevahetus ja aminohapete aktiviseerimine. Täiskasvanu päevane magneesiumivajadus mahub 280–450 mg piiresse, sõltudes kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest ja toitumisharjumustest, vajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral. Magneesiumi kadu higistamisel võib viia väsimuse ja krampideni.

Liigeste toitmiseks ja liigeseprobleemide ennetamiseks on head glükoosamiini sisaldavad preparaadid. Glükoosamiin on looduslik aine, mis on vajalik liigesekõhre säilitamiseks ja parandamiseks. Kuigi keha toodab glükoosamiini, väheneb vananedes selle tase organismis. Toiduga pole glükoosamiini võimalik juurde saada, seepärast tuleb lisaks võtta glükoosamiini preparaate. Apteegis on saadaval nii ainult glükoosamiini sisaldavaid preparaate kui ka tooteid, mis sisaldavad seda kombinatsioonis muude liigeseid ning kõhri toetavate toimeainetega.

Vii olulised asjad kindlasti ellu − olgu selleks väike muutus menüüs, sportimine, magamistoa ümberkorraldamine või hoopis mõne kindla vitamiini võtmine, millest organismil vajaka. Ära lase sisemisi patareisid kriitilise piirini tühjaks, vaid pane need õigel ajal laadima!