Mikrotoitainete ning oomega-3-rasvhapete tähtsus kasvueas lastel

Mikrotoitainete ning oomega-3-rasvhapete tähtsus kasvueas lastel

Kuigi iga päev räägitakse, kui palju meie organism vajab vitamiine ja mineraalaineid, siis vähe räägitakse sellest, et keha igapäevaseks normaalseks funktsioneerimiseks on vaja ka mikrotoitaineid.

Mikrotoitained on mineraalained, mida keha vajab väikestes kogustes. Mikrotoitained on kehas jaotunud ebaühtlaselt ning nad asetsevad spetsiifilistes elundites. Peamised mikroelemendid on raud, tsink, seleen, jood, mangaan ja vask.

Rauda on vaja:
-vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele;
-väsimuse vähendamiseks.
Raua kõige tähtsamaks ülesandeks on hapniku transport ehk hapniku transport kopsudest kudedesse.

Loomses toidus leidub rauda maksas ning taimses punastes läätsedes ja peedis. Organism omastab rauda paremini, kui süüa samaaegselt C-vitamiini rikkaid puu- ja köögivilju.

Tsink osaleb:
– meestel testosterooni sünteesis ning sugunäärmete funktsioneerimisprotsessis;
– organismi immuunsüsteemi normaalses funktsioneerimises.
Lisaks on tsingil ka haavade ja haavandite kinnikasvatamist soodustav toime.

Loomses toidus leiab tsinki mereandidest ja lihast ning taimses toidus täisteratoodetes ja seemnetes.

Seleen:
– kuulub munandite koe koostisesse, seleeni defitsiidi korral võivad tekkida seksuaalfunktsiooni häired;
– on E-vitamiini sünergist (koos toimides on toime suurem) ning seega suurendab E-vitamiini antioksüdatiivseid omadusi. Defitsiidi korral võib nõrgeneda immuunsus.

Loomses tidus leidub seleeni munas ja lihas ning taimses toidus seentes ja täisteratoodetes.

Jood:
– reguleerib kilpnäärme tööd, mis omakorda tähendab, et jood reguleerib ka kogu keha ainevahetuse tööd. Joodi defitsiit põhjustab ainevahetuse üldist langust.
– jood mõjutab ka mõningal määral keha rasvumist. Kui joodi tase on kehas madal, siis kehas hakkab toimuma rasvade ladestumine, kuna jood reguleerib rasvade ainevahetust.

Inimesed, kes söövad tihti ristõielisi taimi nagu näiteks kapsast ja naerist, peaksid juurde tarbima joodi, kuna kapsas ja naeris sisaldavad aineid, mis suurendavad kilpnääret.

Joodi saab mereandidest, jodeeritud soolast.

Mangaan osaleb:
– luu- ja sidekoe moodustumisel;
– sugunäärmete ja immuunsüsteemi tööshoidmises.

Mangaani leidub rohkem taimses toidus nagu idud, pähklid, ananass, teraviljatooted.

Vask:
– omab põletikuvastaseid ja antiseptilisi omadusi;
– osaleb sidekoe struktuurvalkude, kollageeni ja elastiini, moodustamises.

Nagu raua puuduse korral, võib ka vase puuduse korral tekkida aneemia.

Vaske leidub maksas, kakaos, pähklites ja punases lihas.

Oomega-3-rasvhappeid vajab meie keha:
– et võidelda naha ekseemide ja kuiva naha vastu;
– mälu ja vaimse tervise korraliku funktsioneerimise jaoks;
– immuunsuse tugevdamiseks.

Taimseks allikaks on linaseemned ning loomseks allikaks on kala.

Seega on väga oluline jälgida, et meie lapsed saaksid mitmekülgset ja täisväärtuslikku toitu. Lastel võib tekkida teatud olukordades – stress, immuunsüsteemi langus – mõne mineraalaine defitsiit. Seda tuleb sagedamini ette  just lasteaeda/kooli minekul ja koolis pingelistel õppeperioodidel, aga ka lihtsalt süües ühekülgset toitu.

 

Rõõmsat ja särasilmset uut õppeaastat!

 

Ketter Ross
farmatseut

Foto: birgitvisuals.com
Soeng ja meik: Hurmi Krikk