Kuidas suvekuumus meid mõjutab?

Kuidas suvekuumus meid mõjutab?

Mis meenub meile mõeldes suvele ning suvekuumusele? Esimese asjana tuleb meelde päike, puhkus, rand ning pere ja sõpradega ajaviitmine. Aga ka liigne palavus ning higistamine. Seda, et sooja ilmaga on ka lihtsalt päevitades higistamine tavapärasest suurem, on ilmselt tundnud igaüks.

 

Kuid miks see on nii?

Higistamine on keha protsess, mis kaitseb keha ülekuumenemise eest. See seletabki, miks suvel kuuma ilmaga on higistamine suurem. Keha üritab higistades vältida ülekuumenemist ehk piltlikult öeldes nagu autos pannakse jahutus tööle. Higistamine on küll ebameeldiv, kuid kehale väga vajalik protsess. Lisaks jahutamisele aitab higistamine ka väljutada mürkaineid ning hoiab naha elastsena.

 

Higistades tekib aga ebameeldiv higilõhn. Miks higi lõhnab ebameeldivalt?

Esmane ehk erituv higi ei lõhna, lõhn tekib alles siis kui keha pinnal elavad bakterid hakkavad higis sisalduvaid aineid lagundama. Seega halb higilõhn on seotud bakteritega.

 

Mida teha, et higi ei lõhnaks ebameeldivalt ning millega vähendada suurenenud higieritust?

Selleks on erinevad deodorandid ja antiperspirandid. Mis neil vahet on?

Antiperspirandid sisaldavad metallide sooli. Kõige rohkem kasutatakse alumiiniumi, mis peatab higistamise, moodustades higinäärmete juhadesse justkui korgi, et higi ei pääseks nahapinnale. See variant on pigem lühiajaliseks kasutamiseks, kuna pikaajalisel kasutusel jääksid kõik mürkained kehasse kinni. Deodorandid seevastu neutraliseerivad lõhna, kuid ei pane poore kinni. Seega kaob ära ebameeldiv lõhn ja keha saab funktsioneerida normaalselt edasi. Kindlasti tuleb higistamisvastaseid vahendeid kanda puhtale ja kuivale nahale.

 

Suurenenud higistamise korral võib abi olla ka duši all käimisest, vaheldades külma ja sooja vett – külm vesi pidurdab higi tekke. Kanda “hingavaid”, õhku läbilaskvaid, neutraalsest kangast rõivaid – puuvillast, siidist, linasest, ning täisnahast jalanõusid. Võimalusel vahetada jalatseid iga päev, et higistatud jalanõud saaksid ühe päeva vahepeal kuivada. Kuumemal päeval võiks rohkem pesta ka kohti, mis võivad minna hauduma või kus on higieritus suurem, näiteks kaenlaalused, jalad, labakäed, rinna alused jne. Siis on ka väiksem tõenäosus higilõhnale, kuna pestes vähendatakse bakterite arvu kehal.

 

Suurema higistamise korral väljuvad kehast ka erinevad mineraalained, soolad ning võib tekkida dehüdratsioon ehk kehast väljub liiga palju vett, mis võib tekitada peavalu, nõrkustunde ning pearingluse. Kui dehüdratsioon suureneb, hakkab keha nõrkema ehk tekib tugev kurnatus ning vastupidavuse langus. Kõige lihtsam variant vee ja mineraalide kadu taastada on juua mineraalaineterikast vett või tavalist mineraalvett, millesse on lisatud ekstra vitamiine ning mineraalaineid.

 

Higistamist saab reguleerida ka erinevate toiduainete ning jookidega. Nad kas kiirendavad või vähendavad higieritust, parandades sellega ka enesetunnet.

Higistamist soodustavad näiteks:
– teravad/vürtsikad toidud, kuna sellised toidud tõstavad lühiajaliselt keha temperatuur
– alkohol ning kofeiini sisalduvad joogid
– väga suure valgusisaldusega toidus – kuna valke on raske seedida, siis seedimisel tõuseb ka keha temperatuur.

Higistamisega aitab hästi toime tulla arbuus, mis aitab oma suure veesisalduse tõttu ennetada vee kadu kehas. Arbuus sisaldab ainet nimega lükopeen, mis kaitseb ka naharakke päikese eest.

 

Kui tekivad tursed, siis see näitab, et keha ei suuda liigset vedelikku väljutada, selleks on hea kasutada looduslikku diureetikumi, milleks on näiteks seller.  Granaatõunad aitavad taastada lihaseid peale higistamisest tingitud veekadu.

 

Seega, et suvel higistamisele ning sellega kaasnevale ebameeldvale lõhnale vastu astuda, tuleks tarbida piisavalt vedelikku – just mineraalaineterikast, kanda võimalikult õhkuläbilaskvaid riideid ning kasutada pigem deodorante kui antiperspirante.

Rõõmsat suve!

 

Ketter Lauri
farmatseut

Foto: birgitvisuals.com
Soeng ja meik: Hurmi Krikk