KÕHULE PAI: PROBIOOTILISED TOIDUD

Vaevalt me igapäevaselt mõtleme, et meie kehas elab suur hulk baktereid ning neid on rohkem kui meie keharakke. Kokku kaaluvad nad umbes kilo ning on end ära jaotanud meie soolestikus, mille pindala on tenniseväljakuga võrreldav. Lisaks sellele, et soolestiku bakterite kooslus ehk mikrofloora on meie immuunsüsteemi oluline osa ning mõjutab meie seedimist ja enesetunnet, on bakterid meie soolestikus otseühenduses ajuga ning mõjutavad seeläbi ka meie mõtteid.

KÕHULE PAI: PROBIOOTILISED TOIDUD

Vaevalt me igapäevaselt mõtleme, et meie kehas elab suur hulk baktereid ning neid on rohkem kui meie keharakke. Kokku kaaluvad nad umbes kilo ning on end ära jaotanud meie soolestikus, mille pindala on tenniseväljakuga võrreldav. Lisaks sellele, et soolestiku bakterite kooslus ehk mikrofloora on meie immuunsüsteemi oluline osa ning mõjutab meie seedimist ja enesetunnet, on bakterid meie soolestikus otseühenduses ajuga ning mõjutavad seeläbi ka meie mõtteid.

Bakterid meie soolestikus

Sinu soolestikus elav bakterite kooslus on sama unikaalne kui sinu sõrmejälg. See kooslus aitab kaasa seedimisele, toodab vitamiine, on osaline immuunsüsteemi funktsioneerimises jne. Kui aga nn. halvad bakterid võimule saavad, viib see erinevate terviseprobleemideni. Juba Hippokrates (460-370 e.Kr.) ütles, et surm asetseb soolestikus ja seedimisprobleemid on kõige halva põhjus.

Nii nagu meie elus, toidulaual ja organismis tervikuna, on ka siinkohal võtmesõnaks tasakaal. Kui meie soolestiku mikrofloora bakterid on tasakaalus ja omavahelises harmoonias, siis on ka meie enesetunne ja tervis parem. Bakterid meie soolestikus suhtlevad ka meie ajuga ning nüüdseks on mitmed uurimused kinnitanud, et nad mõjutavad ka meie ajufunktsioone, mõtlemist ja isusid.

Läbi nn. probiootilise toidu saame oma soolestiku bakteriaalset tasakaalu toetada ning meis elavate bakterite tegevust positiivses suunas mõjutada. Erinevad uuringud on kinnitanud ka seost probiootiliste toitude tarbimise ja ajufunktsioonide paranemise vahel.

Millised on probiootilised toidud?

Probiootilised toidud on hapendatud toidud, kus leidub nn. häid baktereid. Hapendamise käigus muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks ning piimhappebakterid on omakorda meie soolestiku mikrofloorale probiootikumideks, aidates suurendada kasulike bakterite hulka. Allpool on ära toodud mõned toiduvihjed, millega oma menüüd rikastada ja soolestiku bakteriaalset tasakaalu toetada.

Hapukapsas

Hapendatud kapsad ei ole rikkad mitte üksnes probiootikumide poolest, vaid sisaldavad ka A-, C- ja E-vitamiini , B-grupi vitamiine ning seedeensüüme, mis aitavad soole limaskesta parandada. Mineraalidest leidub hapukapsas eelkõige kaltsiumi ja magneesiumi. Hapukapsa head omadused on teada juba kaua aega ning näiteks James Cook olevat pikkadeks merereisideks alati varunud hapukapsast, et skorbuuti ennetada. Söö hapukapsaid värskelt, väga kasulik on ka hapukapsamahl.

Hapukurk jt hapendatud köögiviljad

Hapukurk on eestlastele väga hästi tuttav ja paljudes peredes on ringluses põlvest põlve liikuv salaretsept. Lisaks suurepärasele maitseelamusele on naturaalselt hapendatud kurgid ka väga heaks probiootikumide allikaks. Hapendamiseks sobivad teisedki aia- ja metsasaadused. Tuntud on Jaapani hapendatud köögiviljad ehk tsukemono, Korea kimchi, India achar, Siberi hapendatud seened… Miks mitte katsetada?

Keefir, jogurt

Keefir ja jogurt on fermenteeritud piimatooted, mis on rikkad probiootiliste bakterite poolest. Keefiri ajalugu on sajandeid pikk ning saab alguse Põhja-Kaukaasia mägedest, jogurtit tuntakse Vahemere äärsetel aladel juba antiikajast. Eelista kindlasti naturaalseid maitsestamata variante, ilma lisatud magus- ja värvaineteta. Kodus valmistatud jogurt on muidugi kõige parem!

Teeseen

Nõukogude ajast kindlasti paljudele tuttav teeseen (kombucha) toodab suurepärast probiootilist vedelikku, mis aitab tõsta immuunsust ja parandada bakteriaalset tasakaalu sooles. Teeseene ajaloost on teada, et 1900.aasta paiku tarvitati teda joogina Venemaa aladel, kust see komme levis edasi Euroopasse. 1990-ndate keskel avastasid teeseene enda jaoks ka ameeriklased ning praegugi on kombucha vedeliku joomine nende hulgas väga populaarne.

Vetikad

Teatud tüüpi vetikad nagu spirulina ja klorella aitavad kaasa soolestiku mikrofloora tasakaalule. Tegemist on nn. prebiootikumidega, mis on vajalikud ühendid bakterite ainevahetuseks – nende roll on suurendada kasulike bakterite hulka jämesooles ja seeläbi realiseerida probiootikumide kasulikke toimeid. Samuti on spirulina ja klorella väga energiarikkad toiduained ning sisaldavad mitmeid vitamiine (B-vitamiinid, beetakaroteen, E-vitamiin), mineraalaineid ja aminohappeid.

Millise neist Sina sel nädalal oma toidualauale valid?

 

Tervislikke valikuid soovides,

Eva

Eva Kumpas
holistiline tervise- ja toitumisnõustaja
NUTRISOPHY

Eva Kumpas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: www.pixabay.com