Kas sportides vajame rohkem vitamiine?

Kas sportides vajame rohkem vitamiine?

Füüsiliseks aktiivsuseks nimetatakse kehalist liikumist, milles osalevad skeletilihased. Näiteks spordi tegemine. Hea tervise säilitamiseks tuleks liikuda vähemalt 30 min korraga umbes 5 korral nädalas. Sinna arvesse lähevad ka tegevused, mis ajavad meid higistama ning mille tulemusel nahk muutub soojaks. Sportimine aitab vähendada riski haigestuda südamehaigustesse, lisaks toetab närvisüsteemi ning tugevdab immuunsüsteemi. Peale selle annab hea enesetunde ja reipuse.

 

Füüsiline aktiivsus ehk sport jaguneb mitmeks eri vormiks:
– harrastusspordiks
– professionaalseks ehk profispordiks
– eesmärgi järgi tervisespordiks – see on spordi vorm, kus võistlemine ja võitmine pole oluline.

 

Spordi tegemise käigus kasutab meie keha tavapäraselt rohkem energiat, mis tähendab, et ka rohkem vitamiine ja mineraale. Kui tekib olukord, kus kehale antakse liigselt koormust, võib keha minna stressi. See aga tähendab, et  immuunsüsteen muutub nõrgemaks, organis muutub haigustekitajatele vastuvõtlikumaks, ning võib tekkida ka kurnatus.

 

Kõige tähtsam komponent treeningu juures on õige toit, mis hoolitseb selle eest, et keha saaks füüsilise koormuse ajal normaalselt toimida. Kui meie kehas pole piisavalt vitamiine, mineraalaineid siis võib:
– võimekus väheneda
– tekkida lihaste, liigeste ja luude valulikkus, lihaskrambid
– tekkida rauavaegus.

 

Milliste vitamiinide puudus võib tekkida sportimisel ning milliseid vitamiine peaks võtma juurde?

– Üks kõige olulisem grupp on B-vitamiinid, kuna tänu nendele saab kehas toimuda energia vabastamine toitainetest. Lisaks on vitamiin B6 süsivesikute ainevahetuse kiirendaja, mille tulemusel on ka lihastaastumine parem.
– Väga tähtis on kaltsium koos D-vitamiiniga. Kaltsium koos D-vitamiiniga tagab luude normaalse funktsioneerimise, nende tugevuse. Kaltsium vajab enda kõrvale D-vitamiini, kuna siis on kaltsiumi imendumine maksimaalne. Lisaks aitab kaltsium normaliseerida lihaste tööd.
Magneesium on vajalik lihaste lõõgastamise jaoks, defitisiidi korral tekivad enamasti lihaskrambid. Magneesium aitab lõõgastada ka veresooni. Magneesiumil on ka omadus kontrollida südamelööke ehk magneesium aitab siis, kui süda puperdab ehk lööb liiga kiiresti.
Rauda on vaja hemoglobiini tootmiseks, mida keha kasutab hapniku sidumiseks. Lihased vajavad energia saamiseks hapnikku, sellest oleneb ka see, kui palju on sportimise ajal võimalik lihastel energiat kasutada. Kui hapniku transport on vähene, siis lihased saavad kasutada ka vähem energiat. Seega mida kõrgem on hemoglobiini tase veres, seda paremini on sinu lihased füüsiliseks pingutuseks varustatud vajaliku hapnikuga.

 

Tuleb meeles pidada, et erinevate vitamiinide ja mineraalide tähtsust sportimise ajal ei tohi alahinnata. Kui organismis on mõne vitamiini või mineraali puudus, võib see  mõjutada sportlikku sooritust, aga ka tekitada ebameeldivaid tagajärgi nagu näiteks lihaskrambid, lihaste/liigeste valud, jõuetust ning nõrkust. Keha tarbib füüsilise tegevuse juures rohkem toitaineid, seega tuleks kehale ka neid rohkem anda. Väga oluline on ka puhkamine, sest keha vajab aega taastumiseks.

 

Rõõmsat sportimist ja head tervist!

 

Ketter Lauri
farmatseut

Foto: birgitvisuals.com
Soeng ja meik: Hurmi Krikk