Ilusat jõuluaega ja tervislikumat jõululauda!

Ilusat jõuluaega ja tervislikumat jõululauda!

Jõuluõhtule mõeldes tuleb silme ette linnast maale sõitmine, pere ja lähedastega koosolemine, tavalisest rikkalikum toidulaud, kuuse ehtimine, kingitused ning muhe jõuluvana. Osade inimeste jaoks on jõulud meeletu vaaritamine, laua katmine ja organiseerimine, teiste jaoks aga suur söömine ning kingituste jagamine ja saamine.

Jõulud on aeg, mil inimesed tarbivad teadlikult toitu liiga palju ehk toimub ülesöömine. Sõites külla vanematele-vanavanematele, teame me juba ette, kui lookas on lauad toidust ning millised laused laua ääres kõlama hakkavad:
– Võta veel!
– Miks sa nii vähe sööd?
– Proovi seda ka!
– Ilmselt see ei maitse sulle.

 

Miks siis ikkagi inimesed üle söövad?

Tavaliselt hakkab kõik peale hommikust, mil paljud kas ei söö üldse või väga vähe, sest nad valmistuvad juba ette õhtuseks suureks sööminguks. Õige on aga süüa üks korralik hommikusöök ja tasakaalukas lõunasöök, mis vähendab õhtuseid näljasööste.

Teiseks süüakse väga palju erinevaid toite suuremas koguses lühikese aja jooksul, mis võib hiljem kaasa tuua gaasid, valud kõhus ning ebamugavustunde. Keha pole harjunud väikse aja jooksul suurt hulka toitu sorteerima ning seedima. Olukorra ennetamiseks on hea peale igat söömist teha väike paus ja peale suuremat söömist väike jalutuskäik, et keha saaks oma tavapärases rütmis seedida.

Kolmandaks tuleb ennast meelestada juba nii, et rikkaliku jõululaua ääres on aktsepteeritav öelda “Ei, aitäh, ma ei soovi seda!”. Saebamuti loobuda kaasa pakitavast toidust, kuna õhtu jooksul tarbitud toidu hulk on suur ning järgmisel päeval, kui kõht ikka veel tunda annab, on parem süüa midagi kergemat, et aidata kaasa seedimisele.

 

Mida aga sisaldab meie tavapärane jõululaud ning milliseid valikuid võiksime teha, et muuta jõululaud tervislikumaks?

Traditsiooniline eestlase jõululaud koosneb ahjupraest, süldist, kartulist, hapukapsast, verivorstist, kõrvitsast ja paljust muust, mis lauale pannakse igaks juhuks, äkki kellegil jääb kõht tühjaks.

Jõulupraadi võiks valmistada ise, mitte osta poest valmistoodanguna eelmaitsestatud lihatükke. Ise tehes saab kontrollida, mida ja kui palju kasutada maitsestamiseks.

Kartulina võiks kasutada pigem keedukartulit, kuna ahjukartulile lisatakse tavaliselt veel eraldi rasva. Kui nii praad kui ka kartulid on rasvased, muutub toiudukord liiga rasvaseks. Kartulit keeta või küpsetada koos koorega, siis säilivad seal osad vitamiinid.

Head lisandid on ahjus küpsetatud juurviljad – peet, porgand jms.

Prae kõrval võiks olla kindlasti ka värske salat salatilehtedest, kurgist-tomatist, seemnetest, paprikast ja avokaadost tilgakese taimse õliga. Juurviljad ja salat annavad meie toidulauale värvi, aitavad lihtsaustada seedimist ning annavad ka vitamiine. Paprika annab foolhapet, erinevad rohelised taimed B-grupi vitamiine, porgand A-vitamiini ning avokaado, pähklid ja taimsed õlid E-vitamiini.

Seedimise kergemaks muutmiseks võib sealihaprae ka asenda küpsetatud kalaga. Kala on kergem seedida ning kalast saab lisaks veel hea portsu oomega-3-rasvahappeid.

Kapsast võiks ka valmistada kodus ise. Väga hea lisand jõululauale on ka hapukapsasalat jõhvikatega. Jõhvikad on head seedimisele ning on ka mikroobse toimega ning kapsast saame C- ja B-vitamiine. Kapsas leidub ka meie seedeelunditele häid probiootilisi baktereid.

Traditsioonilisi verivorstegi saab ka muuta tervislikumaks. Tavapäraselt süüakse neid koos pohlamoosiga. Tervislikum on süüa kodus tehtud moosiga, sest poes müüdavatel moosidel on lisatud üleliia suhkurt. Vorsti ise tegemisel valida vorsti tegemiseks tatart, mis on gluteenivaba. Tänu verivorstis kasutatud verele saame me sealt rauda ning B12-vitamiini.

Ja mõni mõte ka magusa kohta. Kuna jõulupakis leidub ikka mõni kommipakk ning piparkoogi aeg on täies hoos, siis võiks magustoiduks teha miskit kergemat, näiteks puuviljasalatit. Puuviljasalat annab juurde C-vitamiini, mis kaitseb meie immuunsusüsteemi talvisel ajal. Maitsestamisel võiks kasutada tavalise suhkru asemel agaavisiirupit või toorsuhkurt.

 

Kogu jõulusöögi võiks jagada mõtlikult 3ks osasks – eelroog, pearoog ning magustoit. Eelroaks võiks võtta näiteks kartuli ja salati, pearoaks prae juurviljaga ning magustoiduks puuviljasalati. See muudab seedimise kergemaks ning meie organism suudab sellega pareini hakkama saada.

 

Imelist jõuluaega!

 

Ketter Ross
farmatseut

Foto: birgitvisuals.com
Soeng ja meik: Hurmi Krikk